Elava vee toober ;)

Olen juba paar päeva Saaremaal kodus olnud ja täna siis anti võimalus ka toobrile minna :P Meil siin kandis ikka neid toobreid toimunud igal aastal.... õlle toobreid. Mina aga käisin hoopis ühel teisel toobril - elava vee toobril. Kui lahe, et selliseid asju korraldatakse! Tõepoolest, kirjutatud on: ärge joovastuge viinast, kus tuleb õnnetu elu, vaid saage täis Püha Vaimu!

Nii ka täna. Kes siis veel kui mitte Jumala rahvas võib laulda ja tantsida ja hõisata? Oli näha, et paljud müürid langesid. Võimas värk. Ütlen, et kõva konkurents sellele teisele toobrile ;)

Kool on läbi!! Siin kirjutab nüüd ülikooliharidusega.... hmm... kes siis? Kes ma olen? Võtab mõtlema. Pole ei see ega ka teine. Teoloog nagu oleks... aga mitte päris. Ja ei tahagi päris olla. Keeleteadlane ka poole kohaga, samuti kirjandusetundja.... No jah :) Lepin siis praegu sellega, et olen natuke siit, natuke sealt. Küllap tulevik näitab, kes minust päriselt saab. Ja mul on tunne, et Issandal on siingi veel midagi põnevat varuks ;)

Paide vei, Lootuse festival toimus meil ka siin pisikeses Eestis paar nädalat tagasi. Lihtsalt megavõimas üritus! Kõik õhtud olid väga erinevad ning kes mitte ühelgi või siis vaid ühel-kahel õhtul käis, jäi paljust ilma. Ja see ei ole lihtsalt sõnakõlks, vaid mul on tõepoolest valus ja pisaraidtekitav mõelda, kui heast asjast paljud inimesed ilma jäid! Kurb! Kuid samas võin loota, et Jumalal on neile midagi muud valmis pandud. Oh, et me vaid võtaksime vastu selle, mida Tal on anda! See on midagi võrratut!

Seoses festivaliga on paljud inimesed tunnistanud eelarvamustest, mis neid valdasid sinna sõites ja veel suurhallis koha pealgi. Ka mul oli neid, eriti esimesel õhtul. Kuid imeline oli kogeda, et Jumal kõnetab neid, kes Teda tõeliselt otsivad! Üks vanem naisterahvas rääkis, kuidas kogu see vali ja noortepärane asi tekitas vastakaid tundeid. Ta oli kinni mingites inimlikes arvamustes, mida keegi teine oli ette söötnud ning mis teda ennast palju tagasi hoidnud olid. Kuid kui Michael W. Smith tunnistas laulude vahele sellest, miks ta laval hüppab ja ringi kargab, puudutas see naise südant nii, et ta purskus nutma. Laulja rääkis, et tema rõõmupõhjus on Jumal, kes on ta välja tõmmanud sügavast mudast! Meil on võimas Jumal, kes kummardub meie juurde alla, kui me oleme musteimas olukorras, ja sirutab käe. Seepärast meil on õigus hüpata ja tunda rõõmu, sest Issand on meid päästnud ja vabaks teinud!
See naine mõistis, et inimlikud eelarvamused olid hoidnud teda Jumalat tõeliselt ülistamast. Jumal kasutab ju erinevaid teid, et inimesi enda juurde tuua. Meie oleme nii puudulikud, et ei märka pooltki sellest tööst, mida Ta on tegelikult tegemas! Naine rääkis, kuidas tal seda mõistes käed iseenesest tõusid ja ta sai siirast südamest ilma takistusteta ülistusega kaasa minna. Võimas oli selle naise suust seda tunnistust kuulda, sest see kinnitas veelkord, kuidas Lootuse festival lõhkus müüre noorte ja vanade vahel. Jumal sai oma tööd teha.

Kiitus Jumalale!

Suure õppimise keskel veel suurem tõde :)

The Greatest man in history JESUS had no servants, yet they called Him Master, HE had no Degree, yet they called HIM Teacher, had no medicines,yet they called Him Healer, had no army, yet kings feared Him, He won no military battles yet He conquered the world.
He commited no crime, yet they crucified Him, they buried Him in the tomb, yet He lives today, I feel honoured to serve such a Great Man!

Allikas veel teadmata :)

Kaks head pilti:

Üks mu lemmikpiltidest. Ütleb rohkem kui tuhat sõna :)
Sellega seoses tuleb meelde tõsiasi, et mida lähemal oleme Jeesusele, seda paremini näeme inimesi, kes meiega koos on. Jeesus on valgus.
Järjest siis Kiisu, Reese, Mai, mina, Kellu ja all paremas nurgas Ürgo.




Alljärgnevalt fotole tabatud ime* :)



*Loe eelmisi postitusi ja kuula raadiosaadet ning saad lähemalt teada ;)

Kuula ja vaata!

Kes tahab meie eelpool mainitud Soome reisist rohkem kuulda ning teada saada kõigest sellest imelisest, mida seal kogesime, võiks kuulata saadet "Teelised" Pereraadios 6. mail kell 20.00, kordusena 7. mail kell 14.00. Samuti saab kuulata Internetist www.pereraadio.ee, sealt leiab ka sagedused erinevate Eesti paikade jaoks :)

****************************

Meie koguduse noortekate reklaamvideot vaata siit!

Kuulamiseks...

Selle ülimalt õnnistatud õhtu audiosalvestis on üleval Kolgata koguduse noorte vastsaadud ja mitte veel ülestöötatud kodulehel www.kolgatanoored.ee

Introvideo, valgusefektid ja draama jääb küll nägemata, aga sõnumi saab kätte :)

Kuula ja luba Jumalal Sinuga rääkida.

Vahepeal on väga palju juhtunud:

Olime ühe koosseisuga 17.-19. aprillil Soomes. Teenisime Jumala rahvast laulu ja sõnaga. Ja see oli vast vägev reis!
Reedel, kui hakkasime Tartust sõitma, läks mu hääl ära. Ja läks kohe täiesti ära. Olime teinud suured plaanid ja selleks oli häält vaja. Laulda ju väga muidu ei saa. Aga ehkki alguses olin pettunud ja solvunud Jumala peale, et selline asi oli võinud juhtuda. "Miks just nüüd, kus ma häält kõige rohkem vajan, peab see ära minema?" mõtlesin ma. Kuid kui hakkasin palves Jumalat otsima ja kuulasin ülistusmuusikat, sain äkitselt selguse: "Juhtugu mis iganes, mina tahan Jumala tahtmist teha!" Loomulikult pidi usku olema, et hääl võiks tagasi tulla, ent südames tahtsin seda vaid siis, kui see ka Jumala plaan on. Ootasin, et Ta võiks mu häälega imet teha ja saaksin sellest tunnistada.
Päris nii ei läinud. Reede lõunast laupäeva õhtuni sain vaid sositades end väljendada...
Kuid juba reede õhtul esimesel ülesastumisel sai Jumal mind rütmipillidega kasutada. Tegin paari kaasavõetud atribuudiga tšahh-tšahh jms. Keegi pidi ju seda ka tegema :)
Laupäeva õhtul aga Vaasa nelipühikoguduse noorteõhtule teenima minnes, nägime, et meil on tõeliselt vaja Jumalat usaldada, sest asi seal oli väga tasemel ja meil ei olnud ka aega proovi teha. Ainult soundcheck ja tuld!
Laval seisid bongod. Ma polnud neid kunagi puudutanud (rääkimata mõne muu trummitaolise asja mängimisest!), aga tundsin, et sellel õhtul oleks tegelikult väga vaja, et keegi neid mängiks. Otsustasin proovida ja kui välja ei tule, teen jälle ainult tšahh-tšahh.... Proovisin siis miskit. Aga juba nad tulid ja panid bongodele mikri, arvates, et ma olengi selleks seal, et trumme mängida! Üritasin vaielda ja öelda, et seda nüüd küll tarvis ei ole.... keegi ei võtnud mind kuulda. Teadsin, et mul ei jää muud üle, kui paluda Jumalalt andi selleks õhtuks. Nii ma siis palusingi.
Kui tuli aeg, et pidime üles astuma, õnnistas Jumal mind tõepoolest selle vajaliku anniga! Tegin midagi, mida kunagi varem polnud teinud, ja Jumal oli selles mu kõrval. Issand täitis meie selle hetke vajaduse nii imeliselt!
Sellest õppisin, et mina võin küll oodata ja mõelda, millise ime Jumal võiks korda saata, aga Tema mõtted on ikkagi veel kõrgemad! Ta tegi ime, mida ma ei olnud osanud oodata, ning sellele lisaks võisin õppida Teda usaldama igas olukorras. Minna välja ja teha Tema tahtmist teades, et Tema kannab mind.

See teadmine tuli kasuks ka evangeelse õhtu korraldamisel ja tänaval kutsete jagamisel selle nädala jooksul. Nimelt eile toimus meie koguduses suur evangeelne õhtu, milleks olime kaua valmistunud ja mille eest palju palvetanud. Terve nädala jooksul käisime linnas inimestele kutseid jagamas ja mõnedega saime pikemalt vestelda.


Ja Jumal õnnistas sedagi õhtut imeliselt! Minu jaoks isiklikult oli terve eilne päev täis imesid! Palves on jõud!


Veel pilte vaata siit ja kuula Trepikoja bändi siit.

Täna sain ma taas aimu sellest, mis võiks olla Jumala tahe minu elu jaoks. Ja mida mina ise tahaksin oma elus teha. Tohutu igatsus tekkis teha just seda üht asja! Eelmises postituseski on sellest juba juttu - tahan olla Jeesuse tunnistaja.

Tähtis on olla õigel ajal õiges kohas.

Head ööd!

Jesus freak

It's all too real. It's all too good. Too good to keep it just to myself. I want to share it all the way. I want to be a Jesus freak :)

Miski liikus mu sees täna paigast. Mingi hiigelkivi vist, mis oli passinud ja ammu õiget aega oodanud, et teda liigutataks. Ma ei taha olla leige. Tahan põleda Jeesusele. Kogu täiega. Jumal aidaku mul seda teha!

Ja ma tahan praegu üle kõige jagada seda, kes Ta on. Ta ei ole mingi filosoofia. Ta ei istu kuskil pilvepiiril, pikk habe ees, vaatamas maailma pääle ja passiivselt jälgimas kogu mängu. Ta on elav. Ta tegutseb. Ja Ta on mind enne armastanud, kui mina Teda tundsin! Tema Poeg suri selle pärast, et minul oleks elu. Ja mitte ainult minul! Ka SINUL! Suudad Sa seda mõista?

Vaata seda:
http://www.youtube.com/watch?v=lSwCOs-uXzU&NR=1

Ja seda:
http://www.youtube.com/watch?v=UFrdJ2V3r7Y&feature=PlayList&p=6E06C35D665006CC&playnext=1&playnext_from=PL&index=58

Viimane laul oli see, mille kaudu Jumal täna minus midagi liigutas. Kuulsin seda kirikus ja otsisin selle siis ka nüüd Interneti avarustest üles. Kuulasin seda laulu ammu-ammu kodus, kui ma olin veel üsna noor. Ma arvan, et kusagil põhikooli alguses. Tol ajal olid kassetid need, mille pealt muusikat kuulati. Vahel kuulasin omaette kassette, mis ema-isa toas riiulis olid. Muude laulude hulgas (Sõnajalg on neist eriti meelde jäänud) oli ka seesama laul. Väga mitmeid aastaid ei olnud ma seda laulu kuulnud. Kuni tänaseni. Ja esimestest nootidest peale tulid mulle meelde ajad, mil neid kodus ahju ääres kuulasin. Midagi ei taibanud siis veel. Pooltest sõnadest ei saanud aru. Kuni tänaseni. Täna sain aru, et see laul on kristlik laul ja veel missugust sõnumit ta endas kannab!

Olge hoitud!

Läinud...

.. ära. Jälle Austraaliasse. Mis maa see selline on, kuhu nad kõik lähevad? Oleks, et mingid suvalised inimesed lähevad sinna. Ei.

K ja A tõusevad Eestimaa pinnalt õhku esmaspäeval 12.00. Täna jäi Tartu neile kurvalt järele vaatama. Sõnu häid oleks olnud palju, mida teele kaasa anda, aga klomp kurgus ei lubanud mõtteid koguda ja sõnades väljendada.
Nojah. Eks tegelikult ole tore, et inimesed saavad minna kauaigatsetud reisile ja näha maailma teise nurga alt. Lausa teiselt poolkeralt. Midagi vapustavat, ma usun. Meie kõigi jaoks. Aga samas just seesama fakt, et nad varsti asuvad teisel pool maakera, tekitabki imelikku ilmajäämise tunnet. Õnneks on meil lootus, et see on vaid ajutine ja kestab määratud arvu päevi. Just nii palju, nagu meie maailmarändurid ise tahavad. Eks näis siis, kui pikk see X ajamõõtühikut olema saab :)

Igatahes, kallid teeleasujad, olete mu palvetes!

Halleluuja!

Jätkates lauluga "ikka veel, ikka veel Jumal imetähti teeb" saame otsetee teemani, millest tänane postitus ajendatud on. Eile jõudis minuni rõõmustav sõnum Jumala tervendavast väest Mardi, Janeti ja Iirise juures, kes pärast avariid veel haiglaravil on. Esiteks on Jumal eriliselt tervendanud Janetit, kellel öeldi olevat sääreluu lahtine murd ja veel käeluumurd. Kuid lahtise murru diagnoosist sai kinnine ja käeluumurd muutus mõraks ja hiljem põrutuseks :) Mart, kelle käsi öeldi olevat nii puruks, et sellega enam kitarri ei mängi, ning kelle põrn taheti ära opereerida, lasti hoopis koju ilma operatsioonita ning käsigi hakkas tööle :) Palves on ikka imeline vägi!

Ja siis mulle meenuski laul, mida Mariliis oli õnnetuse õhtul juhuslikult raadiost kuulnud - "Ikka veel, ikka veel Jumal imetähti teeb. Usu vaid, palu ka, imed siis sünnivad!"

Laupäeval matsime Jürgeni. Täna olid Liisi matused (sinna ma kahjuks ei saanud). Eestis hakkab laienema liikumine "Julge särada", mis oli aastavahetusel Kuressaares toimunud misjonilaagri teemaks. Seal osales ka Jürgen. Laagri sümbolid - kollased sallid- olid tema sõpradel ka ärasaatmisel kaelas. Matustel tõusis üles ka teema üle-eestilisest liikumisest. Timo Lige sai kollastest sallidest ja liikumise mõttest nii palju inspiratsiooni, et sündis laul "Julge särada", mida saab kuulata tema kodulehelt www.meediamisjon.ee :)

Issand on tegemas suuri asju! Jääb üle vaid paluda ja püüda rongist mitte maha jääda...


*Siin kirjutamise hetkeks võib ta küll juba teadvusel olla, ent autor ei ole selle kohta teateid saanud.

Kohtumiseni Taevas!

Eile lõppes meie koguduse noorte elumuutvaim laager Nuutsakul, Viljandimaal. Aga keegi meist ei arvanud, et see kujuneb veelgi elumuutvamaks...

Noored, kes olid just saanud süüdatud laagris pealkirjaga "Millele põled Sina?", olid sõitmas koju tagasi, et rääkida inimestele Jeesusest, kellele nad põlevad...

Kallid Jürgen ja Liis! Jah, me näeme veel... Taevas. "Nüüd läinud sa, me enam iial siin maa peal kokku ei saa, kuid ma tean, et tuleb aeg, mil kohtume taas Taevas ja jällenägemise rõõm on suur. Ma tean, Sul olla on seal hea. Su pärast iial enam muret tundma me ei pea. Sest Isa hoiab Sind, Ta hoolitseb Su eest. Me jääme ootama, mil jälle näeme taas!"

Ja palvetame teiste pärast, kes on haiglas. "Ikka veel, ikka veel Jumal imetähti teeb. Usu vaid, palu ka - imed siis sünnivad!"

Ohjaah

Läheks ka Austraaliasse. Kõik siin on läinud ja minemas. Ja mine tea, mõni kindlasti pole veel avalikustanud, et läheb. Ja siis ma jään lõpuks üksinda siia Eestisse võitlema.

Ma tulin jälle. Ma ikka tulen ja tulen siin blogimaailmas. See on mul juba päris mitmes tulemine. Igatahes mitte teine või kolmas enam.

Kasutan juhust, et tänada neid, kes 7. jaanuarit eriliseks kuupäevaks pidasid (lisaks sellele, et Paul Keresel oli sünniaastapäev) :)

Õppimise surfilainel olen. Hetkel (ja viimasena) käsil antiikkirjandus. Eks näis, mis saama hakkab. Aga ma tean ka, et lõputöö tahab tähelepanu saada ja seda järjest vägivaldsemate meeldetuletustega (mõtlen siinkohal mentaalset vägivalda).

Mul on hea meel, et aasta alguses käis M. mul Saaremaal külas - esimene inimene mu Tartu sõprade seast (ja veel kui kallite sõprade!!!), kes päris külla tuli kohe. Õue peal niisama on mõned ennegi käinud, aga tuppa ja ööseks polnud seni veel kedagi lastud :P ... Hmm, kui nüüd järele mõelda, siis meenub suvine juhtum, kus kaks sõpra siiski veel külas käisid. Ka päris külas kohe. Aga sel korral mind ennast ju kodus ei olnud.... :P

Ja lumi oli ikka megailus. -20 kraadi õues ja päikesetõus lummemattunud teede ja puudega. Oh, küll seda võis imetlema jäädagi!

Homme läheme teisele M-le külla kambaga. Usun, et saab olema vähemalt sama õnnistatud aeg kui jaanipäeval :)

Olgu Jumal teie kõikidega!

Ma nüüd lähen moosipirukaid küpsetama....