Läheks ka Austraaliasse. Kõik siin on läinud ja minemas. Ja mine tea, mõni kindlasti pole veel avalikustanud, et läheb. Ja siis ma jään lõpuks üksinda siia Eestisse võitlema.
Ma tulin jälle. Ma ikka tulen ja tulen siin blogimaailmas. See on mul juba päris mitmes tulemine. Igatahes mitte teine või kolmas enam.
Kasutan juhust, et tänada neid, kes 7. jaanuarit eriliseks kuupäevaks pidasid (lisaks sellele, et Paul Keresel oli sünniaastapäev) :)
Õppimise surfilainel olen. Hetkel (ja viimasena) käsil antiikkirjandus. Eks näis, mis saama hakkab. Aga ma tean ka, et lõputöö tahab tähelepanu saada ja seda järjest vägivaldsemate meeldetuletustega (mõtlen siinkohal mentaalset vägivalda).
Mul on hea meel, et aasta alguses käis M. mul Saaremaal külas - esimene inimene mu Tartu sõprade seast (ja veel kui kallite sõprade!!!), kes päris külla tuli kohe. Õue peal niisama on mõned ennegi käinud, aga tuppa ja ööseks polnud seni veel kedagi lastud :P ... Hmm, kui nüüd järele mõelda, siis meenub suvine juhtum, kus kaks sõpra siiski veel külas käisid. Ka päris külas kohe. Aga sel korral mind ennast ju kodus ei olnud.... :P
Ja lumi oli ikka megailus. -20 kraadi õues ja päikesetõus lummemattunud teede ja puudega. Oh, küll seda võis imetlema jäädagi!
Homme läheme teisele M-le külla kambaga. Usun, et saab olema vähemalt sama õnnistatud aeg kui jaanipäeval :)
Olgu Jumal teie kõikidega!
Ma nüüd lähen moosipirukaid küpsetama....
3 kommentaari:
Ma mõtlen sama, et ma olen ka lõpuks ainuke inimene, kes Austraaliasse ei läe ja üksi siia jääb. Noh, siis on meid kaks ;)
Ee-mm-no koos minuga praegu veel kolm näiteks. Aga loodetavasti läheb see kolm kunagi ikkagi kahe peale tagasi jälle :)
Küll ka võõrsilt koju tullakse. Käin tihti kodumaalt ära ja iga korraga on tagasitulemine hingele armsam. Eesti ongi väike paradiis, kus on kõige mugavam olla. Paljud, kes ei ole liiga noorelt siit ära läinud, leiavad selle teadmise ja tee tagasi.
Postita kommentaar