kiirpada mandariini lõhnaga

Olime eile kümme tundi Ellel külas. Läksin hommikul poole üheteist ajal kirikusse ja tagasi tulin pool kaskteist õhtul :P Nii juhtub, kui Sul on liiga head sõbrad :)

Seal sõime muide ka kiirpada mandariini lõhnaga. Jah. Just täpselt nii. Kiirpada, milles ei olnud mandariine, ent sellel oli mandariini lõhn, sest Elle sõi samal ajal mandariini :)

Ma olen vaimustunud raamatutest. Ei, mitte igasugustest raamatutest, vaid ainult sellistest, mille kirjutamisel on Tema ise ligi olnud ning mis seetõttu sisaldavad Tõde. Üheks selliseks on ka loomulikult Piibel.

Mõned raamatud avavad uksi. Tarkus on nendest ustest sisse minna.

Armastan Sind, Jumal!

Julgus usaldada

Mida vähem ma oman asjade kulgemise üle ise kontrolli, seda rohkem olen ma sunnitud usaldama Teda, kelle käes on alati kogu juhtimine ning kes ei eksi kunagi ega jää kunagi millegagi hiljaks. Tema näeb ja teab, miks asjad on nii, nagu nad on, ja Tema vaateväli on lõpmatult suurem kui minu oma. Tema viib täide oma lubadused siis, kui on õige aeg. Kunagi, mitte kunagi, ei tee Ta seda liiga vara. Kunagi, mitte kunagi, ei jää Ta hiljaks. Tema tahtmine sünnib alati. Ja mitte miski ei juhtu ilma Tema loata.

See kõik on muutumatu. Muutuda saab vaid see, kuidas mina sellesse suhtun ning kuidas mina seda teadmist oma elus rakendan. Mul on võimalus võidelda, olles ette kaotanud, või alistuda ning elada rahus ja õnnistuses. Mida varem ma otsustan alistuda, seda rohkem jääb mul aega nautida kogu head, mis Temal minu elu jaoks on.

Ma pean julgema Teda usaldada kõiges. KÕIGES. Kuigi mulle tundub, et ise tegutsedes teen palju head ja saavutan kiiremini tulemused, pikendaksin ma sellega hoopis oma ooteaega, tehes samal ajal valu nii endale kui teistele. Kui ma oleksin egoist, siis ma ju ei tekitaks endale piinu. Kui ma aga hoolin teistest, siis ma teen kõik võimaliku, et vältida teistele kannatuste valmistamist. Niisiis. Olgu ma kes tahes, ma ei pääse mööda Temast.

Ei ole nii, et poole oma elust olen ma andnud Temale ja teise poole jätnud endale. On kas kõik või mitte midagi. Ja mulle endale ei kuulu nii või teisiti ükski osa mu elust. Mitte ühtegi protsenti. Ma saan oma elu usaldada kas täielikult headesse kätesse või jätta see tervenisti selle valitseda, keda ei huvita minu heaolu. Muud varianti ei ole. Mis on mu valik?

vahel on hea niisama

Tere!

Heh. Käisime Kristliga jooksmas. No enamus maast ikka jooksime, ent lõpus kiskus väga tantsuks ära :) Kuna muusika oli meil kaasas, siis ei saanud ju ometi lasta sellel end mitte mõjutada ;) Ja nii me siis kõndisime, tantsides. Lahe oli. Peaks kordama seda ;) Siit moraal: käige ikka pimedal ajal jooksmas (loe: kõnniteel tantsimas), siis ei ole nii suur tõenäosus, et inimesed teid näevad ja teatavasse asutusse tahavad saata.

"Elu on ikka ilus ka natuke", ütles Kristl kunagi. Mina ütlen: "Elu on ilus!" Ja ta teab seda.

*****

See keegi vist ei tea veel, mis toimub. Arvan, et ta pole aru saanud. Kuigi ta peaks teadma. Ent ega seda polegi alati kerge uskuda. Kui keegi ütleb, et nii on, siis enne sa ikka ei tea, kui teooria pole praktikasse rakendatud. Mina ka vist ei usuks, kui keegi mulle nii ütleks. Liiga hea.

*****

Parimat!

Mari

Palvest

Räägitakse lugu pisikesest poisist, kes vapralt, kuid asjatult püüdis tõsta rasket palki, et puhastada teed, mis viis tema lemmikpeidupaika. Tema isa seisis seal lähedal ja küsis lõpuks, miks ta ei kasuta kogu oma jõudu. Poisike kinnitas isale, et ta pingutab kogu jõust. Isa ütles talle vaikselt, et ta ei kasuta kogu oma jõudu, sest ta pole teda (isa) appi palunud.

Zig Zigler, Ameerika motivatsiooniõpeteja ja kirjanik

21? - Olemas!

Nii. Nüüd on see siis läbi. Sünnipäev oli ära ja veidi vähem kui aasta jagu tuleb uut oodata.

Aga sõbrad on mul armsad ja head! Mu päev jagunes täna neljaks: päeva esimene osa olid üldised õnnesoovid, teine osa õnnesoovid ja action, kolmas osa special, neljas osa endised ja praegused korterikaaslased koos õnnesoovide, actioni ning ootamatu külalisega. Üldisi õnnesoove lisandus siis pärast esimest osa ka teise ja neljandasse ossa vahepaladeks.
Igatahes, suur tänu teile, kellele sain täna oma tähelepanu pühendada! Ilus sünnipäev oli!

P.S. Armastan. Südamest.

P.S. vol 2 It's the people, not the presents. Actually, the people are the present.

Head uut aastat!

Ma ei luba, et hakkan alanud aastal siia tihedamalt kirjutama. Kui meelde tuleb, siis kirjutan, kui mitte, siis ei kirjuta ka. Ja muid lubadusi ma ka ei anna, sest muidu võtan endale kohustuse neid täita.

Elan nüüd uues kohas. Tartus küll, aga hoopis teisel pool jõge. Kalda tee 10-82, kui keegi soovib külla tulla. Praegu on segasummasuvila. Hiljem on kiire. Hetkel on ka kiire tegelikult. Ja kuna kogu aeg on kiire, siis polegi vaja külla tulemise pärast muretseda - nagunii ma ei saa teid vastu võtta. Mind kas ei ole kodus või on mul ikka veel või juba jälle kiire. Nagu meil kõigil. Siit saaks teha loogilise järelduse, et keegi ei saagi mulle külla tulla, kuna kõigil on kiire. Tore. Jälle üks probleem vähem.

Sõrmed külmetavad. (Nagu Mardil :D) See muudab trükkimise raskeks. Aga ma olen Eesti naine ja saan hakkama. Nagu alati.

Kristel kuulab oma i-Podiga nii valjusti muusikat, et ma kuulen seda teisest toast ka. Nüüd ta küsib, kas mul on tumedaid riideid, mida pesta. On küll. Ma annan need talle...

Tehtud!

Muide. Ma pean mainima, et Jumal on lahe. Ja kui keegi väidab vastupidist, siis teadku ta, et ma ei nõustu. Pole mõtet vaielda. Nagunii on targad onud juba selgeks teinud, et seda ei saagi tõestada ning üleüldse igasugune kõnelemine Temast on vägagi subjektiivne ja suhteline. Keegi ei saa midagi teada.
Teised targad onud jälle ütlevad, et kõik on võimalik sellele, kes usub.
Ja kolmandad väidavad, et kõik on ise tekkinud ja meie oleme ka ise ja ükskord me enam ei ole üldse mingit moodi - ei ise ega Jumalaga. Sest Teda pole olemas ja kõik luul Temast on muinasjutt, mille ühed on teiste paremaks valitsemiseks välja mõelnud. Well. That's too bad.

Niiet siis uueks aastaks sooviks mõnd head asja: rõõmu, rahu ja armastust.

Aitäh!