Ma ei luba, et hakkan alanud aastal siia tihedamalt kirjutama. Kui meelde tuleb, siis kirjutan, kui mitte, siis ei kirjuta ka. Ja muid lubadusi ma ka ei anna, sest muidu võtan endale kohustuse neid täita.
Elan nüüd uues kohas. Tartus küll, aga hoopis teisel pool jõge. Kalda tee 10-82, kui keegi soovib külla tulla. Praegu on segasummasuvila. Hiljem on kiire. Hetkel on ka kiire tegelikult. Ja kuna kogu aeg on kiire, siis polegi vaja külla tulemise pärast muretseda - nagunii ma ei saa teid vastu võtta. Mind kas ei ole kodus või on mul ikka veel või juba jälle kiire. Nagu meil kõigil. Siit saaks teha loogilise järelduse, et keegi ei saagi mulle külla tulla, kuna kõigil on kiire. Tore. Jälle üks probleem vähem.
Sõrmed külmetavad. (Nagu Mardil :D) See muudab trükkimise raskeks. Aga ma olen Eesti naine ja saan hakkama. Nagu alati.
Kristel kuulab oma i-Podiga nii valjusti muusikat, et ma kuulen seda teisest toast ka. Nüüd ta küsib, kas mul on tumedaid riideid, mida pesta. On küll. Ma annan need talle...
Tehtud!
Muide. Ma pean mainima, et Jumal on lahe. Ja kui keegi väidab vastupidist, siis teadku ta, et ma ei nõustu. Pole mõtet vaielda. Nagunii on targad onud juba selgeks teinud, et seda ei saagi tõestada ning üleüldse igasugune kõnelemine Temast on vägagi subjektiivne ja suhteline. Keegi ei saa midagi teada.
Teised targad onud jälle ütlevad, et kõik on võimalik sellele, kes usub.
Ja kolmandad väidavad, et kõik on ise tekkinud ja meie oleme ka ise ja ükskord me enam ei ole üldse mingit moodi - ei ise ega Jumalaga. Sest Teda pole olemas ja kõik luul Temast on muinasjutt, mille ühed on teiste paremaks valitsemiseks välja mõelnud. Well. That's too bad.
Niiet siis uueks aastaks sooviks mõnd head asja: rõõmu, rahu ja armastust.
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar