Njah. Tundub, et kui ma inimeste soovitusi ikka kuulda tahan võtta, siis pean oma mõttepajatused tõepoolest bloggerisse üle tooma. Samas, kui tahaksin erineda ja nö vastuvoolu ujuda (mida ma niigi aeg-ajalt teen), siis oleks tark jääda püsima msn-i blogisse. Kuid viimasel juhul oleksin väga alatu: küsin küll teiste arvamust, aga sellega arvestada ei taha.
Aga kui nüüd mõtlema hakata, siis mis vahet sel on, kus ma kirjutan. Peaasi, et need, keda asi huvitab, saavad oma uudishimu rahuldatud. Seega kaldun alluma masside tahtele...
Kiired ajad on. See suvi on möödunud nii kiiresti, et ma pole vahepeal üldsegi jõudnud asjade üle pikemalt järele mõelda. Kõik muudkui juhtub ja juhtub... ja mina pean lihtsalt kaasa ujuma. Aga nii ongi vist hea. Lihtsalt elan ja olen ning vaatan, kuidas asjad juhtuvad. Põnev!
Plaanisin olla peaaegu terve suve kodus Saaremaal, aga mingil põhjusel läks hoopis vastupidi. Olen olnud enamuse ajast mandril tegeledes igasugu erinevate asjadega ning tutvudes seeläbi väga paljude uute inimestega. Kusjuures viimane ei ole minu jaoks kunagi olnud eesmärk omaette.
Mõned asjad juhtuvad nii ootamatult, et löövad segamini kogu eelnevalt tehtud plaanidekava. Ja siis ma avastangi ikka ja jälle, et niimoodi on hoopis põnevam ja lahedam. Sest püüdes meeleheitlikult oma esialgsetest plaanidest kinni pidada, heidame vahel tahtmatult kõrvale ka selle, mida me tegelikult elult ootame. Jah. Valikuid tuleb teha, aga ootamatustekski tuleb valmis olla ning anda neile võimalus ennast tõestada. Sageli vabandavad ootamatused suprehästi välja selle, et nad meie plaanidesse auke teevad ja end meelevaldselt meie elusse segavad, ning väga tihti on meil hiljem põhjust neid tänada. Sest nad on toonud midagi, millest kogu aeg unistanud oleme. Vastused võivad saabuda kombel, milleks me valmistunud pole.
Ja nagu ütles üks pastor oma jutluses: "Pea alati meeles, et sa võid olla kellegi palve vastus."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar