Nonii. Tuleb välja, et mind Pierre'i ikkagi vaja ei lähe. Mis on üldiselt huvitav, kuna sellist muljet tööandjaga vesteldes ei jäänud, ent samas polnud ma ju ka kindel, kas see on SEE koht, kuhu pean minema. Tulebki nüüd välja, et mu palved on selles mõttes vastuse saanud. Tean, et see ei olnud SEE. Mul aga tekib suur küsimus, mis siis on SEE? Aga kuna mul endal on pea väga tühi, siis mul vist ei jää muud üle, kui usaldada. Lapselikult. Järjest enam tuleb see tuttav tunne, kus ma näen, et kõik, mida ma olen püüdnud oma jõuga saavutada, libiseb käest ( ei ole SEE). Ja sealjuures mõistan üha enam, et ma ei peagi omast jõust tegema asju.
"Ma tean, et vastused on teel. Ja mitte kunagi Sa hiljaks ei jää."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar