Appi...

... Orkutis saab pilte kommenteerida!!! :S
Kunagi ma kustutasin oma rate konto... ja kolisin orkutisse.... nüüd kaalun ka sellest loobumist. Ja ega muud head sealt teada ei saagi kui sünnipäevasid ja seda, kes kellega käib. Mis iseenesest ongi põnev, kuid... kui elus on natuke muid väärtusi... siis äkki on tegu taas asjaga, mis võtab mult aega, imeb mu seesmiselt tühjaks ja mõjub õppetulemustele. (Päriselt ka! Kui arvutis midagi õppida või tähtsat toimetada, siis ikka tuleb vahel meelde, et peab orkutist midagi järele vaatama ning kui seda teha, siis vaatad, et oh see ja oh teine asi ja nii ta läheb... aeg sureb.)
Kuid hetkel veel midagi ette ei võta. Nagunii ma seal eriti aktiivne ei ole, seega suuremat ohtu see ka ei kujuta praegu.

Tulin täna üksinda Põltsamaalt tagasi. Hääletades. No täitsa huvitav! :D Kõigepealt läksin tee äärde, mõtetes igasugu kujutlused selles, mis kõik juhtuda võib, ning väike hirm, et äkki... Teisalt aga teadsin, et mul ei ole nagunii teist võimalust ja et sama suure tõesnäosusega võib sõit väga õnnistatud olla ning mine tea, võib-olla saan kellelegi kasulikki olla.
Üks mees võttis peale. Rääkis pikalt-laialt oma elust ja tegemistest, vahepeal küsis minu kohta ka. Olime juba u 10 km Tartust, kui jutt sellele läks, et mis ma siis õpin kah. Vastasin. Noja kui ütled, et "usuteadust", siis on kohe järgmine teema olemas :D Ja rääkisimegi. Usust. Tema rääkis usust kui äriideest, mina kui millesti isiklikust. Juttu jätkus kohe kauemaks. Lausa nii kauaks, et jutu vahele torgati lause "Ma viin Su sinna Annelinna ära." Viiski. Tore oli ühe tavalise inimese elust kuulda, mõned mõtted öelda ning talle südamest head soovida :)

A, üks asi ajab mind kohe väga närvi siin Tartu tänavapildis. Need on Tele2 traadita interneti reklaamid, mis kujutavad Kaarsilda ja kuhu on suurelt kirjutatud "Pane taha!" või "Pane, kus tahad!". Noja minikirjas on juures siis mingi täiendav info, pisikene. Andke andeks! Kas ma tohib, ma ärritun!? Ma isegi ei kommenteeri seda rohkem. See on lihtsalt haige. Punkt.

Kui nüüd pilk taas toredatele asjadele suunata, siis vaatan, et täitsa tore on jah. Järgmisel nädalal saan jälle kaks eksamit kaelast ära. Siiani on nendega väga hästi läinud. Saksa keele suulisele läksin enda teadmata tund aega varem kohale.. :D Aga kõik klappis! Kui ma selle "vea" keset eksamit järsku avastasin, hakkasin lausa naerma. On see siis võimalik, et lähed südamerahuga tund varem eksamile, omal pooled tekstid läbi vaatamata, ja arvad, et oled olukorra peremees? :D Õnneks teadis keegi, et mul polegi rohkem aega vaja :) "Juhuslikult" tõmbasin loosiga endale kõige lihtsama teksti... Lõpetasin ikka samal, ajal nagu ma plaanisin. A sain ka muuseas... :P

Karin tuli koju :)

Ma nüüd lähen küsin, mis tal põnevat rääkida on :)

Õnnistusi!