Kodutute reaalsus

Seda "filmiklippi" nägi päriselus pealt mu teine psühholoogist ja sealhulgas ka rahvaluule kogujast korterinaaber. Lugu pärit tema blogist

Neli kodutut olid end turu juurde sisse seadnud. Üks neist palus möödujatelt raha. Temale lähenes viieliikmeline seltskond, kelle suust kõlas abipalve peale läbisegi: "Vabandust! Kahjuks ei ole praegu sularaha." Üks mehehakatis nende hulgast oli aga veidi sõnakam ja häälekam: "Jätke rahule inimesed, n****i! Minge tööle!" Seepeale ütles kodutu ainult: "Jälle üks tark..."

Olen sageli tähele pannud, et kipume teiste inimeste kohta liiga kiirelt otuseid tegema. Meil on selgelt ebapiisav infohulk objektiivsete järelduste tegemiseks, aga me üritame neid sellest hoolimata teha. Kui ebaratsionaalne!
Mitte kunagi, ma kordan, MITTE KUNAGI ei tohi teha järeldusi teise inimese kohta, kui Sa teda ei tunne ega tea midagi tema taustast, veel vähem sellest, mis temaga näiteks pool tundi tagasi juhtus!
Sest küllap leidub tema elus piisavalt põhjusi selleks, et olla seal, kus ta on, või käituda nii, nagu ta parasjagu käitub. Sina ei ela tema elu ja Sa ei tea põhjuseid. Sa oled lihtsalt üks inimene teiste samasuguste hulgast. Ja väga vabalt võib keegi teha Sinu kohta täpselt samamoodi ennatlikke ja valesid otsuseid. Ära pea end teistest targemaks või paremaks, sest see on parim viis enda lolliks tegemiseks.

"Ja ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle kohut. Ärge mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka. Andke andeks, siis antakse ka teile andeks. Andke, siis antakse ka teile; hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga mõõt antakse teie rüppe; sest sama mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile." (Lk 6:37-38)

Aamen.