Pulmad on juba mõnda aega peetud olnud ja vahepeal on aeg jõudnud päris mitme nädala võrra edasi liikuda. Valduri (pruudi vend) kodulehel on ka päris suur hunnik pilte Maili ja Tiidreku pulmadest. Tõeliselt toredad pulmad olid! 10 punkti ;)

Hmm... ja hääl on ka ammu tagasi juba :) Pole tegelikult lõplikult ära käinudki ja selle eest olen talle tänulik. Tubli!

Algab oktoober (kes veel märganud ei ole...) ja see tähendab, et aasta saab mõne kuu pärast läbi ja siis algab uus. Mis omakorda viitab sellele, et aeg läheb kiiresti. Vahel tahaks, et ta hoo maha võtaks, ent vahel jälle on tahtmine, et ta võiks juba otsa saada. Aga mis siin ikka viriseda. Olgem rahul sellega, mis meil on, ning osakem sellest rõõmu tunda. Eriti aga hinnakem inimesi, kes meie elus on. Sest nemad on kingitus.

Alati, kui ma kirjutama hakkan, läheb pea tühjaks. Enne oli küll asju, millest kirjutada, aga õigel hetkel neid järsku enam ei ole. Asi on ka võib-olla selles, et on päris raske väljendada keerulisi mõtteid. Või need ei peagi tegelikult keerulised olema, ent sellised, mis mulle on tähtsad, aga teistele näiteks üldse korda ei lähe. Nojah. Võib-olla ma mõtlen liiga palju. Kah võimalik.

Neljapäeval pärast noortekat käisime seitsmeliikmelise gängiga kohvikus õhtut veetmas. Entusiastid :P Huvitav oli minna kamba kristlastest noortega läbi linna ja pakkuda "konkurentsi" kesklinnas "huvitegevust" harrastavatele teismeliste gruppidele.
Meie rahval tekkis tol õhtul vastupandamatu soov minna kolmapäeva hommikul rabasse päikesetõusu vaatama ja loodust nautima. Ja nii teemegi ;)
Mõned pildid meie õhtusest koosviibimisest on üleval Helari fotokaevus.

Hetkel olen Saaremaal. Aga homme pean juba jälle lahkuma...

Nii. Nüüd ma olen juba ennast ületanud. Lõpetan selle.

Kohtumiseni!