Huvitavaks läheb...

Nonii. Tuleb välja, et mind Pierre'i ikkagi vaja ei lähe. Mis on üldiselt huvitav, kuna sellist muljet tööandjaga vesteldes ei jäänud, ent samas polnud ma ju ka kindel, kas see on SEE koht, kuhu pean minema. Tulebki nüüd välja, et mu palved on selles mõttes vastuse saanud. Tean, et see ei olnud SEE. Mul aga tekib suur küsimus, mis siis on SEE? Aga kuna mul endal on pea väga tühi, siis mul vist ei jää muud üle, kui usaldada. Lapselikult. Järjest enam tuleb see tuttav tunne, kus ma näen, et kõik, mida ma olen püüdnud oma jõuga saavutada, libiseb käest ( ei ole SEE). Ja sealjuures mõistan üha enam, et ma ei peagi omast jõust tegema asju.

"Ma tean, et vastused on teel. Ja mitte kunagi Sa hiljaks ei jää."

The last one to go!

Ja ongi nii. Tehtud. peaaegu. Oi seda karmi semestrit, mis osutus kõigi aegade kõige õnnistatumaks ja seetõttu kõige kergemaks :)

Teisipäeval on viimane eksam. Ja pärast seda asun kohe asja kallale - lähen Pierre'i proovipäevale. Eks siis näis, kas saab minust neile asja ettekandjana või mitte. Võiks saada minu meelest. Ja kui Jumal ka nii arvab, siis saabki :) Lihtne!

Laupäeval saab jälle Rõugesse minna. Kellu ja Kiisu vanemad saavad saja-aastaseks...
Kokku, muidugi :D

Hetkel absoluutne tipp on "Põgenemine Jumala juurde". Taas kord üks raamat, mis on liiga hea, et olla tõsi. Loe! Isegi, kui Sa pole kristlane! :)

And only 2 to go!!!

Lõpp on lähedal! Jeppijee! Kõige hullem on möödas :) Ainult kaks eksamit veel ja siis on VABADUS! Või noh.. siiski mitte nii väga, sest keegi peab ju tööd ka tegema :P

Uskumatu, et juuni on juba peaaegu käes! Ja ma käisin mõni päev tagasi veel suusajopega... Kui kalendrisse ei vaataks, siis küll mai lõppu ei pakuks juba.

Ma ei viitsi täna rohkem kirjutada. Ma olen tühjaks imetud 9 lehekülje dogmaatika esseede kirjutamise poolt. Just saatsin ära need. Nüüd ma natuke aega loomingulise kirjutamisega ei tegeleks. Tänan.

Homme ja neljapäeval lähen lapsi hoidma :) Vot see on tosi kiva ;)

Millal küll Saaremaale saan? En tiedä. (Mul on igatahes eeldused olemas, et kunagi soome keele õpetajaks saada :D)

Ok. Hetkel kõik. Keda mu elu rohkem huvitab, see helistagu, aga ma ei garanteeri, et ma kõigile küsimustele vastan. Sest võib-olla ma ei taha ja võib-olla ma ei viitsi vastata.

Jumal teiega!

Only 4 to go!

Nüüd on see koht, kust edasi on veel neli eksamit. Ainult neli! Mõistate milline kergendus? See tähendab ju, et 8 on juba tehtud! Ja see aeg on olnud eriliselt õnnistatud! Pole üldse sellist tunnet, et on sess. Lihtsalt lähed teed ekami ära - annad oma parima - ja jääd tulemust ootama. Siiani on need olnud ainult kas suurepärased või väga head ;) (Räägin muidugi selle semestri hinnetest :P) Eks ühes targas raamatuski öelda, et tuleb loota Issanda peale, küll Tema toimetab kõik hästi. Ja nii ongi - seal, kus inimlikust tarkusest enam ei piisa, tuleb Tema appi :) Aitäh!

Nii hea on tulla koju ja mitte kedagi eest leida. Eriti, kui Jumalale on nii palju öelda. Siis on selleks suurepärane võimalus. Keegi olevat kunagi öelnud targad sõnad: "Jumalal on kõik olemas. Ainus, mida me saame ise Talle juurde anda, on meie ülistus ja tänu." Seda ootab Jumal meilt. Muud Ta ei vaja. Sest Tal on kõik olemas. Ja seda kõike tahab Ta jagada meiega.

"Kui kallis on Su heldus, Jumal!"

Ootan nädalavahetust... ;)

6 to go!

Ja homsest 5 ja neljapäevast kõigest 4! Ja siis kunagi tuleb see aeg, mil saabub vabadus eksamitest! :)

Mõned märksõnad möödunud nädalavahetusest: sõbrad, filmid, greip ja apelsinid, metsmaasika tee, muusika, päike, ülistus ja palve, üksinda kodus, kirik, emadepäev, lõunasöök, üllatus, ilu, vesi, soojus, Jumal, ime, jäätis, linnupesa, konnad, mets, linnulaul, vaikus, hea tuju, lillelõhn, toomingad, rahu, rõõm, headus, armastus, elektriistmed :D, hilisõhtu.

Palju on veel tulemas.

"Sest Sinu juures on eluallikas, Sinu valguses me näeme valgust"

***

Üks video.

Kevad

Raske on õppida kui kevad on igal pool. Oleks nii, et ta oleks ainult õhus, saaks vast keskenduda, aga kuna ta on mõtetes ja südames ka, siis on olukord keeruline. Aga veel 8 on minna. Ainult kaheksa.... Ja siis kuus... ja siis neli... siis veel vähem kuni lõpuks on kõik. Kõik eksamid tehtud. Oh, tuleks see aeg juba rutem! Siis saaks hingata vabadust. Ja teha seda, mida ise kõige rohkem tahan. Olla ja käia seal, kuhu süda kutsub. Mõelda ja unistada sellest, mis on hea. Lihtsalt olla. Ja vaadata. Ja nautida. Elada.

Appi...

... Orkutis saab pilte kommenteerida!!! :S
Kunagi ma kustutasin oma rate konto... ja kolisin orkutisse.... nüüd kaalun ka sellest loobumist. Ja ega muud head sealt teada ei saagi kui sünnipäevasid ja seda, kes kellega käib. Mis iseenesest ongi põnev, kuid... kui elus on natuke muid väärtusi... siis äkki on tegu taas asjaga, mis võtab mult aega, imeb mu seesmiselt tühjaks ja mõjub õppetulemustele. (Päriselt ka! Kui arvutis midagi õppida või tähtsat toimetada, siis ikka tuleb vahel meelde, et peab orkutist midagi järele vaatama ning kui seda teha, siis vaatad, et oh see ja oh teine asi ja nii ta läheb... aeg sureb.)
Kuid hetkel veel midagi ette ei võta. Nagunii ma seal eriti aktiivne ei ole, seega suuremat ohtu see ka ei kujuta praegu.

Tulin täna üksinda Põltsamaalt tagasi. Hääletades. No täitsa huvitav! :D Kõigepealt läksin tee äärde, mõtetes igasugu kujutlused selles, mis kõik juhtuda võib, ning väike hirm, et äkki... Teisalt aga teadsin, et mul ei ole nagunii teist võimalust ja et sama suure tõesnäosusega võib sõit väga õnnistatud olla ning mine tea, võib-olla saan kellelegi kasulikki olla.
Üks mees võttis peale. Rääkis pikalt-laialt oma elust ja tegemistest, vahepeal küsis minu kohta ka. Olime juba u 10 km Tartust, kui jutt sellele läks, et mis ma siis õpin kah. Vastasin. Noja kui ütled, et "usuteadust", siis on kohe järgmine teema olemas :D Ja rääkisimegi. Usust. Tema rääkis usust kui äriideest, mina kui millesti isiklikust. Juttu jätkus kohe kauemaks. Lausa nii kauaks, et jutu vahele torgati lause "Ma viin Su sinna Annelinna ära." Viiski. Tore oli ühe tavalise inimese elust kuulda, mõned mõtted öelda ning talle südamest head soovida :)

A, üks asi ajab mind kohe väga närvi siin Tartu tänavapildis. Need on Tele2 traadita interneti reklaamid, mis kujutavad Kaarsilda ja kuhu on suurelt kirjutatud "Pane taha!" või "Pane, kus tahad!". Noja minikirjas on juures siis mingi täiendav info, pisikene. Andke andeks! Kas ma tohib, ma ärritun!? Ma isegi ei kommenteeri seda rohkem. See on lihtsalt haige. Punkt.

Kui nüüd pilk taas toredatele asjadele suunata, siis vaatan, et täitsa tore on jah. Järgmisel nädalal saan jälle kaks eksamit kaelast ära. Siiani on nendega väga hästi läinud. Saksa keele suulisele läksin enda teadmata tund aega varem kohale.. :D Aga kõik klappis! Kui ma selle "vea" keset eksamit järsku avastasin, hakkasin lausa naerma. On see siis võimalik, et lähed südamerahuga tund varem eksamile, omal pooled tekstid läbi vaatamata, ja arvad, et oled olukorra peremees? :D Õnneks teadis keegi, et mul polegi rohkem aega vaja :) "Juhuslikult" tõmbasin loosiga endale kõige lihtsama teksti... Lõpetasin ikka samal, ajal nagu ma plaanisin. A sain ka muuseas... :P

Karin tuli koju :)

Ma nüüd lähen küsin, mis tal põnevat rääkida on :)

Õnnistusi!